Eestikeelne Piibel 1997
Siiraki 46 Joosua, Nuuni poeg, sõjakangelane ja prohvetina Moosese järglane, kes oma nime tõttu oli suur päästma Issanda valituid, kätte maksma kogunenud vaenlastele, et anda Iisraelile tema pärisosa.Kuidas oli ta austatud oma käsi tõstes ja mõõka tõmmates linnade vastu!
Kes on enne teda olnud nõnda kange? Jah, tema pidas Issanda sõda!
Eks tema läbi jäänud päike seisma ja ühest päevast sai kaks?
Ta hüüdis appi kõrgeimat Valitsejat, kui vaenlased rõhusid teda igalt poolt, ja suur Issand kuulis teda: rahet nagu kive võimsa jõuga
laskis ta langeda vaenuliku rahva peale ja hävitas vastupanijad mäenõlvakul, et paganad saaksid tunda tema relvi, et Joosua pidas oma sõda Issanda palge ees.
Sest tema käis ju Valitseja järel ja juba Moosese päevil osutas ta vagadust, tema ja Kaaleb, Jefunne poeg, kui nad seisid kogudusele vastu, et hoida rahvast patust ja vaigistada kurjade nurinat.
Need kaks jäeti ellu kuuesaja tuhande jalamehe hulgast, et neid viia pärisosale, maale, mis piima ja mett voolab.
Ja Issand andis Kaalebile rammu, mis jäi temale kuni kõrge eani, et ta jõudis minna üles kõrgendikule ja tema sugu sai kätte pärisosa -
et kõik Iisraeli lapsed näeksid, kui hea on käia Issanda järel.
Ja kohtumõistjad, igaüks nimeliselt, kõik, kelle süda ei murdnud truudust ja kes ei taganenud Issandast: olgu õnnistatud nende mälestus!
Nende luud elustugu oma rahupaikades ja nende nimi uuenegu nende kuulsais poegades!
Oma Issandale armas oli Saamuel, Issanda prohvet, kes rajas kuningriigi ja võidis valitsejad tema rahvale.
Ta mõistis kohut kogudusele Issanda Seaduse järgi, ja Issand hoolitses Jaakobi eest.
Tema usu pärast tunnustati teda prohvetina ja tema kõnest tunti teda kui nägijat.
Ta hüüdis appi Issandat, Kõigeväelist, kui vaenlased temale igalt poolt kallale tungisid, ja ohverdas piimatalle.
Siis Issand müristas taevas ja andis kuulda oma häält võimsa kõlaga
ning hävitas tüüroslaste valitsejad ja kõik vilistite vürstid.
Enne uinumist igavesse unne tunnistas ta Issanda ja tema poolt võitu ees: „Ühtki asja, mitte kingagi, ei ole ma kelleltki võtnud!” Ja ükski inimene ei süüdistanud teda.
Ka pärast oma surma kuulutas ta prohvetlikult ja näitas kuningale tema lõppu: ennustades andis ta kuulda oma häält maa seest, et lõpetada rahva seaduserikkumine.
Siiraki 47 Ja pärast teda tõusis Naatan, kes prohvetlikult kuulutas Taaveti päevil.
Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist, nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
Ta mängis lõvidega nagu sokukestega ja karudega, nagu oleksid need lambatalled.
Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase ja võtnud teotuse rahva pealt, tõstes oma käe lingukiviga ja lüües maha Koljati hooplemise.
Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat, ja Issand andis rammu tema paremale käele vägeva sõjamehe hävitamiseks ning oma rahva sarve + Sarv oli juutidele jõu ja väe sümbol. ülendamiseks.